LUGEMISEKS http://www.parnu.ee/raulpage/edu/ 

Deepak Chopra EDU SEITSE VAIMSET SEADUST

  

 


 

ARTIKLEID

 

Yogis Score High on Happiness.

Scientific studies reveal yoga may be the key to bliss.

 

10.11.2008

 

Teadlased on hakanud lahti arutama õndsustunde kui seisundi saladusi, et avastada see, mida joogid on teadnud kogu aeg. Tundub, et õnnetundel on ka bioloogiline komponent. Suurema õnnetundega inimestel tundub olevat suurem ja aktiivsem vasak otsmiku ajukoor. Teised uuringud näitavad, et õnnelikkus on seotud geenidega. Uuriti 1500 kaksikute paari. Nende õnneskoor oli väga sarnane sõltumata nende sissetulekute, hariduse ja materiaalse seisukorra erinevustest.

Tundub, et õnnelikkus asub väljaspool materiaalset heaolu ja elusündmusi. Loteriivõit võib tekitada emotsioonide tipu, aga enamus inimesi pöördub oma tavalise emotsionaalse skaala juurde tagasi kolme kuu jooksul.

Õnn on mitte see, milles sa oled, vaid mis sa oled, arvavad veedad.

Fakt on see, et paljud uurimused on tõestanud, et sõltumata elu tõusudest ja mõõnadest,  avaldab jooga  meelele positiivset mõju. 1993.a. mõõtsid Briti teadlased kolme erineva lõdvestusmeetodi mõju. Nendeks olid toolil istumine, visualiseerimine ja jooga. Nad leidsid, et jooga tõstis kõige rohkem erksust, vaimset ja füüsilist energiat ning elurõõmu. 1994.a. võrdlesid sakslased kahte gruppi naisi. Ühed tegelesid hatha joogaga, teised mitte. Joogaga tegelejad olid eluga rohkem rahul, vähem agressiivsed, magasid paremini.

Cornelissen on öelnud, et jooga lihtsalt muudab meie teadlikkust, muu hulgas ka meie vaateid asjadele. Samal ajal muutub ka füüsiline tegutsemine, muu hulgas ajukeemia.

Kui kasutame joogat või muid ennastarendavaid ja ennastjaatavaid harjumusi, siis ka sünni poolest negatiivsed tüübid võivad kultiveerida õnnelikkust.

SY õpetaja Aime Kuljuse refereering Angela Pirisi artiklist´Yoga Journal´is´

 


 

Jooga tegi vanemad naised sentimeetri võrra pikemaks

11.04.2008

Pärast üheksa nädalat kestnud joogaprogrammi selgus, et treeningutel osalenud vanemad naised olid sentimeetri võrra pikemad. Lisaks paranes nende liikumiskiirus ja tasakaaluvõime.

 

«Ainukeseks põhjuseks võib olla rühi paranemine, nad ei ole enam nii küürus,» ütles uuringu läbiviinud teadlasterühma juht Jinsup Song Reutersile.

Song rääkis, et jooga mõju vanematele naistele on ka varem uuritud, kuid siis on treeningud olnud suhteliselt rasked. Koos joogaõpetajaga töötas Song aga välja spetsiaalse harjutuste kompleksi.
«Need olid väga lihtsad harjutused – kuidas sirgelt seista, kuidas ette ja küljele kummardada,» rääkis Song ja lisas, et hoolimata harjutuste lihtsusest olid mõned neist siiski ka temale parajaks katsumuseks.

Uuringus osales 24 üle 65-aastast naist ja neil tuli joogaga tegelda poolteist tundi kaks korda nädalas. Pärast treeningperioodi lõppu ilmnes, et naised kõndisid kiiremini ja pikemate sammudega ning suutsid kauem ühel jalal seista. Lisaks paranes ka naiste enesetunne – nad olid kindlad, et suudavad kõndides ja seistes tasakaalu säilitada.

Song märkis, et tasakaaluvõime parandamine vanematel inimestel on oluline, kuna kukkumine on üks levinud põhjustest, miks vanurid, aga eriti vanemad naised, end vigastavad.

Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee


 

Jooga teeb tervisele igati head

30.12.2007 

Jooga suurendab tervete inimeste heaolutunnet ning aitab kliiniliste ja biokeemiliste muutuste vastu, mis kaasnevad metaboolse sündroomiga.

India meedikud dr. R. P. Agrawali juhtimisel analüüsisid jooga mõju 101 täiskasvanu puhul, kellele esines metaboolne sündroom, vahendas Reuters.

Metaboolne sündroom hõlmab mitmeid südamehaiguste riski suurendavaid faktoreid nagu kõrge vererõhk, ülekaalulisus ja kõrge veresuhkur.

India teadlaste patsientidest läbis 55 patsienti kolme kuu jooksul regulaarse jooga treeningu, mis hõlmas standardasendeid ja ning raja-joogat. Ülejäänud 46 katsealust said aga tavalist ravi. Katse tulemustest selgus, et joogaga tegelenud patsientidel olid mitmed näitajad paremad kui kontrollgrupil: näiteks madalam vererõhk ja veresuhkur ja kõrgem HDLi ehk «hea» kolesterooli tase.

Teisest, Rootsi teadlaste poolt läbi viidud uuringust, selgus, et ka jooga hingamisharjutustel on tervisele väga hea mõju.

Karlstadi ülikooli teadlased eesotsas dr Anette Kjellgreniga soovitasid 55 inimesel praktiseerida «Sudarshan Kriya´t», mis hõlmab aeglase ja kiire hingamise tsükleid. Patsiendid tegid hingamisharjutusi kuue nädala jooksul kuuel päeval nädalas kulutades sellele iga päev ühe tunni.

Joogat teinud inimeste puhul esines ärevuse-, stressi- ja depressioonitunnet oluliselt vähem kui kontrollgrupi puhul. Samuti olid nad palju optimistlikumad.

Teadlased usuvad, et jooga mõjub inimestele lõdvestavalt ning loob heaolutunde.

Uuringu kaasautor dr. Faahri Saatiglou Oslo ülikooli juures ütles Reutersile, et jooga ei aita mitte ainult elustiilist tingitud haiguste vastu võidelda, vaid on kasulik ka nende ravil ning Lääne kultuuriruumis pöörame me sellele tõsiasjale liialt vähe tähelepanu.

Toimetas Kristel Kääramees, Postimees.ee

Originaalartikkel ilmus ajakirja Diabetes Research and Clinical Practice rubriigis "kirjad toimetusele". http://www.sciencedirect.com/science/journal

 


 

Treening parandab vähki põdevate naiste elukvaliteeti

 

11.09.2007

  

Kaks hiljuti Ameerikas läbi viidud uuringut näitasid, et jooga parandab vähki põdevate naiste elukvaliteeti ja tuju ning lihasvastupidavustreening suurendab kemoteraapiataluvust.

Esimese uuringu raames käis üks osa naistest pidevalt vastupidavustreeningul, teised käisid aeroobsel treeningul ja kolmandad said vaid tavalist hooldust – selgus, et esimene grupp talus kemoteraapiat kõige paremini, vahendab Eesti Päevaleht.

Teises uuringus võrreldi vähki põdevaid naisi, kes harrastasid 12 nädala jooksul joogat, ning neid, kes seda ei teinud. Umbes pool katsealustest sai uuringu vältel kemoteraapiat, teised olid ravi juba lõpetanud või ei vajanud seda.

Naised, kes tegelesid joogaga ja said samal ajal keemiaravi, väitsid, et nende üldine elukvaliteet ja tuju paranes.

Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee

 


 

Jooga aitab leevendada keemiaravi kõrvalmõjusid
 

 

06.11.2006 15:17

 

Suurbritannia jooga ja loodusravi ühingu poolt läbiviidud uurimus näitas, et vähihaigete keemiaravi kõrvalmõjusid saab leevendada jooga abil.

Rinnavähki põdevate patsientide peal tehtud uurimus näitas, et joogaga tegelemine aitas neil vähendada keemiaravist tekkivaid kõrvalmõjusid, nagu närvilisus, uimasus, psühholoogiline stress ning immuunsüsteemi nõrgenemine, kirjutab abc.net.au.

Uurijate arvates muudab joogaga tegelemine kõigepealt vähihaigete mõtlemist positiivsemaks ja sellega koos muutub ka kehakeemia, muutes immuunsüsteemi tugevamaks.

Katsealused jaotati kahte gruppi, kellest esimesed harrastasid joogat, teised mitte. Lisaks jaotati grupid veel vanuse, osalenud oli 35 -70 aastased, haiguse leviku, ja ravi alusel. Joogagrupis osalenud said joogateraapiat, kontrollgrupis osalenud said ainult nõustamist.

Katsealuste vaimset- ja füüsilist tervist uuriti enne joogateraapia algust ja peale keemiaravi seansse. Joogagrupis tehti nii kehalisi- kui ka hingamisharjutusi, ja mediteeriti.

Teadlased tähendasid katse lõpus, et joogat saanud vähipatsientidel oli vähirakkude arv tänu immuunsüsteemi tugevnemisele vähenenud ning terved rakud olid asunud haigeid rakke hävitama. Lisaks oli kasvanud ka patsientide valulävi ja meeleolu oli muutunud optimistlikumaks.

Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online


 


 

Firma hüvitab töötaja kangi- ja joogatrenni
 

 

04.09.2007


Paljud era- ja riigifirmad hüvitavad kokkulepitud summa ulatuses oma töötajate trennikulud. Enim toetatakse pallimänge, jõusaali, aeroobikat ja ujumist, mõned firmad soosivad ka rallisõitu ja joogat.

  

«Meil kompenseeritakse tšeki alusel trennikulud siis, kui inimene tegeleb spordiga vähemalt kolm kuud järjest,» ütleb umbes 400 töötajaga ehitusfirma Skanska juhatuse liige Taimo Kikkas. «Selle nõudega ärgitame töötajaid pidevalt liigutama.»

  

 

Kikkase sõnul võivad firma töötajad valida trennikoha ja -aja oma äranägemise järgi. «Oleme katsetanud ka pinna rentimist, kuid seda ei kasutatud eriti,» nendib ta.

  

----

Skanska raamatupidaja Merli Rahnik käib kuuendat kuud Tulbi spordiklubis aeroobikatrennis ja jõusaalis. Firma eeskirjade järgi hüvitatakse talle trenni maksumus 300 krooni ulatuses.

«Rahalises mõttes on see kõikide suhtes võrdne,» leiab Rahnik. Läbi aegade on raamatupidaja andmetel kasutanud Skanskas spordisoodustuse võimalust 60 inimest.

1000 krooni kuus

Paberipuidu kokkuostu ja ekspordiga tegeleva ettevõtte Holmen Mets personalijuhi Ülle Kärtna sõnul korvab nende firma igale töötajale ühes kuus kuni 1000 krooni trennikuludest.

«Alguses oli summa 300, siis 500 ja nüüd 1000, sest hinnad on tõusnud,» põhjendab Kärtna. «Tundub, et jalg- ja korvpalli mängitakse kõige rohkem, aga meil on ka ralli- ja jahimehed. Mina teen hoopis pilatest ja joogat,» märgib Kärtna.

Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulm tõdeb, et pangatöötajatele on sporditegemise soodustamiseks loodud spordiklubi, mis kujutab endast pallimängudeks ja ujumiseks kinni pandud kohta, kus töötajad saavad kokkulepitud ajal sportimas käia.

«Teisalt on inimestel võimalus ka vabalt valitud kohas tehtud trenni eest panga käest osaliselt hüvitust saada. Lisaks on meil endal väike jõusaal,» räägib Kulm.

Spordiklubi liikmetele hüvitab pank mõistlikud treeningkulud pooles ulatuses. Mullu maksti ühe spordiklubi liikme kohta hüvitist 1200 krooni aastas. Populaarsemad alad on tänavu ujumine, korvpall, aeroobika, jõusaal, võrkpall, jooga ja võimlemine.

«Kaitseministeerium on sõlminud lepingud mitme erineva spordiklubiga,» sõnab ministeeriumi personalibüroo nõunik Aule Kink. «Uurisime töötajatelt, kus nad tahaksid käia, ning valisime need klubid ja need spordialad, kuhu oli rohkem soovijaid.»

Kingi sõnul saab iga töötaja valida igas kuus ühest klubist ühe spordiala, millega ta soovib tegeleda talle sobival ajal. Eelarves on raha spordikuludeks 1200 krooni iga töötaja kohta aastas.

Osaline või täielik hüvitus

Spordiklubi Planet Sport juhataja Jana Kallas kinnitab, et nende klubi on teinud firmadega spordisoodustuste alal koostööd juba aastaid. «Firma pakub oma töötajatele meie juures sportimisvõimalust, tasudes töötaja sportimiskulutused vastavalt kokkuleppele kas osaliselt või täies ulatuses,» selgitab Kallas koostöö sisu.

Tema sõnul oleks teretulnud valitsuse otsus anda tööandjale õigus kompenseerida töövõtja sportimiskulutusi ilma erisoodustusmaksu maksmise kohustuseta. «Võib vaid oletada, milliseid muudatusi see ühiskonnas kaasa toob, kui suudetakse uuringutega tõestada, mitu lisakrooni toodab iga töötaja tervislike eluviiside toetamisse investeeritud kroon majandusele tervikuna,» lausub Kallas.

Spordi soodustamine firmades

Töötajad käivad trennis, kus soovivad. Kulud hüvitatakse tšeki esitamisel kokkulepitud summa alusel

• Töötajad käivad trennis, kus soovivad. Kulud hüvitatakse tśeki esitamisel kokkulepitud summa eest

 • Firma on teinud lepingu mõne spordiklubiga, kus töötajad saavad sportida. Kulud kaetakse kas osaliselt või täies mahus.

•  Ettevõttel endal on spordi- või jõusaal.

Allikas: PM

Nelli Pello, Postimees

------------------------------------------------------------------

Kommentaar

Piret Jamnes, personaliotsingufirma Fontes inimeste ja organisatsioonikonsultatsioonide ärisuuna juht:

Tööandjad pakuvad tihti töötajatele soodustusi, mis neid ei motiveeri või mida nad ei kasuta. Seega oleks vaja individuaalsemat lähenemist.

Üks võimalus oleks rakendada nn soodustuse kohviku põhimõtet, kus on loetletud tervise edendamisega seotud soodustused ja nende hulgas ka spordiga seonduv. Sel puhul on ette antud, mitu tegevust saab töötaja endale valida ja missugustel tingimustel neid kasutada.

Hea oleks mõelda, mis on soodustuste pakkumise eesmärk. Näiteks sportimisega seotud soodustused kannavad ju tegelikult töötajate tervise hoidmise ja heaolu eesmärki. Terve ja ennast hästi tundev töötaja on ka valmis enam panustama tööle.

Uudse ideena võiks töötajatele pakkuda stressiga tegelemise programme, kus õpetatakse inimest asjatundja abiga märkama ja tegelema oma stressi allikatega.

Kui ettevõtte väärtusteks on näiteks koostöö ja tervislikud eluviisid, pole vaja väga laia valikut sportimisvõimalusi pakkuda, vaid otsida mõni sportlik tegevus, mis paljudele sobib ja mille harrastamine võimaldaks töötajatel omavahel suhelda ja meeskonnatunnet edendada.



 

Jooga teeb õnnelikuks

  

3. juuli 2006

 

Aili Jõeleht oli joogaga tegelenud 3 aastat, kui mõistis, et sellest ei loobu ta enam iial. Nüüdseks on ta 13 aastat Sivananda joogaga tegelenud ja üheksa aasta jooksul õpetanud paljusid inimesi saavutama kooskõla keha ja hinge vahel. Endas on ta leidnud tasakaalu ja kindluse, mis lubab kõhklemata öelda: ma olen õnnelik inimene.


Jooga on kõige teiste enese liigutamise viiside hulgas ainus, mis arendab keha ja vaimu üheskoos. Eeliseks on, et ta sobib kõigile, olenemata soost ja vanusest — ainult tervis võib teatud piiranguid seada. Ometi on just tervisehädad need, mis inimesi tihtipeale spordi juurest jooga juurde juhatavad. Tegelikult oli see nii ka Ailiga, kes otsustas Katrin Karisma eeskujul ja vanema tütre soovil neljakümneselt kolmanda lapse ilmale tuua (mõeldud — tehtud), aastase lapse kõrvalt aeroobikatrenni vormi saama läks ja seal oma põlvele haiget tegi. Aeroobikat ta enam ei teha ei saanud, aga liigutada tahtis.


Ühel hommikul oli Aili televiisorist joogatundi näinud, ja kui ta mõne aja pärast raadiomajja tööle minnes sellesama teles nähtud õpetaja treeningute kuulutust nägi, teadis ta kohe, et see ongi see, mida ta otsib. Kolme aastaga tuli mõistmine, et nüüd on tema elus midagi, mida mitte keegi mitte kunagi enam võtta ei saa. “Tean sellest ajast peale, et nüüd tegelen joogaga surmani,” sõnab Aili. Põlv ei valutanud enam, peavaludki olid kadunud. Asemele sugenes kindlus ja rahu. Aili otsustas enam mitte kunagi haige olla — ja pole olnudki.


Jooga õpetab teadvustama


“Jooga tuleb inimese ellu siis, kui selleks vaimselt valmis ollakse,” ütleb Aili, kellel nüüd on omal juhatada seitse treeningut nädalas — seda põhitöö kõrvalt Eesti Raadio helirežissöörina. “Jooga kujuneb elustiiliks.” Jooga on nii Ailile kui ka tema paljudele õpilastele andnud hea enesetunde ja õnneliku olemise, mille hoidmiseks on alati võimalik midagi ise ära teha.


Kuigi sageli kujutatakse joogit sageli ette kui ennast lootusetult sõlme keeranud meest või kuskil koopas elavat, suurema osa ajast liikumatult istuvat (siis mediteerivat) erakut, on jooga-eluviisi juures Aili meelest kõige tähtsam teadvustamine. “Ma hingan kogu aeg kõhuga ja teadvustan pidevalt oma keha olekut,” kõneleb ta. “Jälgin, et keha oleks alati nii lõdvestunud, kui antud tegevus võimaldab, ja jälgin ka oma emotsioone. Ekstreemses olukorras on alati hea kohe tähelepanu hingamisele viia, pikalt välja hingata ja natuke hinge kinni hoida — liigsed emotsioonid lahtuvad hetkega.”


Siiski pole inimlikud emotsioonid Ailile kaugeltki võõrad. “Mul on kodus teismeline Jäär,” vastab ta muiates küsimusele, kas teda on võimalik endast välja viia. “No mis ma teen — panen suu kinni ja kõnnin lihtsalt minema. Ei taha öelda midagi, mida pärast kahetseksin. Hakkan kohe sügavalt hingama ja vaatan, kuidas emotsioonid lahtuvad nii, nagu sulab kevadine lumi.”


Jooga on Ailile andnud eelkõige enesekindlust. “Jah, selle kindluse ja rahu olen kindlasti saavutanud jooga abil,” sõnab ta. „Enne olin väga kärsitu ja vist loomu poolest koleerik. Varem ma ka ikka ootasin mingit abi või tuge väljastpoolt — abikaasalt näiteks, nagu sõnagi ütleb: “ABIkaasa”. Nüüd olen mõistnud, et loota saab ainult endale. Oluline on õppida ise ennast austama ja armastama, siis hakkavad ka teised sind märkama. Elasin enne nagu kassipoeg teadvustamata olekus, silmad kinni. Jooga on mind õpetanud hindama seda, mis mul on, tundma rõõmu sellest, mis on. Tähtis on kogu aeg nautida seda, mis parajasti käes on, mitte igatseda midagi, mida pole.”


Mehed saavad kõigist asjadest täpselt vastupidi aru kui naised, teab Aili, ja seda tuleb nendega suheldes alati arvestada. “Mehe väljavahetamisest, muide, ei ole mingit kasu, sest inimene saab muuta ja arendada ainult iseennast, aga mitte teisi inimesi, ja kui ennast ei muuda, siis korduvad samad probleemid ka uues suhtes.” Aili abielu on kestnud 32 aastat.


Jooga sobib tugevatele


Valdava enamiku Aili õpilastest moodustavad naised, ehkki algupäraselt oli jooga meeste pärusmaa. Aili ei näe siin vastuolu, sest tänapäeval kulub meelekontroll naisele vaat et rohkemgi ära kui mehele. “Mehele andestatakse enda üle kontrolli kaotamist kergemini,” arvab ta. “Kontrolli kaotanud naise juurest aga kõnnib mees lihtsalt minema.”


Teine hea põhjus naistele joogaga tegelemiseks on see, et jooga aitab püsida noorena, sest puhastab organismi. Naised on nii oma välimusest kui ka tervisest märksa rohkem huvitatud kui mehed. “Eesti mees ei väärtusta veel kahjuks oma tervist,” nendib Aili. Sellepärast ongi mehed joogatunnis suures vähemuses. Üldreegel on, et igast neljast joogatundidega alustanust jääb jooga juurde üks — ehk siis neljandik.


Joogaga tegelemine nõuab keskmisest rohkem enesedistsipliini, sedagi paistab naistel rohkem olevat kui meestel. “Muid ahvatlusi on ju nii palju: alates televiisori ees istumisest kuni igasuguste üritusteni. Selleks, et kaks korda nädalas trenni minna, on enesedistsipliini vaja.” Siiski pole kaugeltki tegemist enesepiitsutamise või enese armutu tagaajamisega. Aili rõhutab alati, et keegi ei tohi üle pingutada ning asendites võib püsida seni, kuni on veel mõnus.


Naeratagem, me tunneme end hästi!


Joogaõpetajatel on tihtilugu kalduvus asuda ka vaimse õpetaja kohale, nii mõnigi neist tegutseb ka ravitsejana. Aili räägib treeningutes küll sellest, mida ta on õppinud ja ise õigeks peab, aga ei ütle kunagi ette, mida keegi oma elu või tervisega peab tegema. “Igaüks teab ise, mis temale hea on,” kostab Aili. “Jooga aitab oma keha tunnetama õppida ja keha ise tunneb, mis on õige,” vastab ta sageli, kui tema käest uuritakse, mida peaks sööma või kui pikalt paastu pidama. Kuigi ise aastaid taimetoitlane ja aastas paar korda paastuja, ei soovita ta ei seda ega teist kellelegi, lastes igaühel endal jõuda selleni siis, kui aeg küps.


Konservatooriumiharidusega Aili tundides mängib alati muusika, kuigi Sivananda keskustes valitseb vaikus. See sai alguse vajadusest luua helibarjäär kaitseks kõrvalruumis toimuvat trenni saatva tümpsu eest. “Muusika loob harmoonilisi vibratsioone, mis aitab keskendumisele kaasa,” kõneleb Aili. “Aga kõige ilusam muusika on muidugi vaikus.” Ka joogalõdvestusse kuulub oma sisemise vaikuse kuulamine.


Eestis saab tegeleda kolme liiki joogaga, kui ebapuhtad ja miksitud stiilid välja arvata: pehme ehk hatha-joogaga, kundalini ja Sivananda joogaga. Aili on valinud viimase kui klassikalise, tasakaalustatud ja täiusliku. “Sivananda oli arst, ta tundis inimkeha väga hästi,” räägib Aili. “Ta valis tuhandete asanate seast välja kaksteist põhiasendit, mis töötavad läbi kõik lihased ja liigesed ning avaldavad head mõju elundite ja näärmete tegevusele. Igale venitusele järgneb alati venitus vastassuunas, igale pingutusele lõdvestus.” Aili on läbinud rahvusvahelised joogaõpetajate kursused ning on ennast täiendanud Londonis, Hispaanias ja Prantsusmaal.


Aili räägib sageli naeratusest. Ta soovitab harjutusi teha kerge naeratusega näol. Me ju tunneme ennast hästi, miks siis mitte seda ka välja näidata? “Aga tõsiasi on ka see, et kui me naeratame, siis sünteesib keha heaolutunnet tekitavaid ühendeid,” räägib ta, “ja me tunneme ennast kohe paremini.”


Jooga juurde jõutakse mitmesuguseid teid pidi. Aili on sellele teele juhatanud väga paljusid. Kes selle ühe neljandiku hulka kuulub, kes tunnis käima jääb, on endale leidnud midagi, millest elustiiliks saanuna enam nii kergesti loobuda taheta: meelerahu ja õnnetunde. Joogaga tegelevad inimesed naeratavad sageli — sest nad tunnevad ennast lihtsalt hästi.

 

http://woman.delfi.ee/talje/trenn/article.php?id=13251280