INDIA KLASSIKALINE TANTS

Lõuna-India templitants Bharata Natyam

 

LÜHIDALT AJALOOST

 

   Sel tantsul on iidsed juured, ta olevat inimestele saadetud Shiva enda poolt. Shivat nimetatakse seetõttu ka tantsujumalaks e. Natarajaks. Tantsu põhikaanonid on kirjas vanas tekstis nimega Natyashastra. 


Omal ajal tantsisid seda ja teisi klassikalisi tantsustiile jumalaile pühendunud tantsijad – devadasid. Nad valiti templisse juba lapseeas, harjutasid aastaid, ei abiellunud kunagi, vaid pühendusid ainult tantsule ja selle kaudu jumalikule teenimisele. Devadaside kaudu said kõrgemate jõududega kontakti India iidsed valitsejad, kellele oli auasjaks olla püsisuhtes ühe kindla devadasiga. Vanemaks saades asendasid jumalikud tantsijad esinemise uute tantsijannade väljaõpetamise ning templi teenimisega. Selline oli devadaside elu.


Devadaside kultuur langes, kui Indiasse saabusid kolonisaatorid. Tantsukunst tõsteti taas ausse ning põlistati klassikaks eelmise sajandi jooksul. Selle eest võlgeme tänu paljudele kuulsatele india tantsu õpetajatele.

 

Meie siin Eestis proovime osa saada selle iidse tantsu saladustest nii palju, kui see meie võimuses on. Loomulikult ei kummarda me otseselt ja ainsana Shivat, pigem tunnistame kõikide erinevate jõudude tervikut, mille hulka kuulub ka oma aja äraelanust loobumine ja praegusele sobivama uue loomine – mida Shiva energia üldplaanis kehastabki.


Tants ise on suhteliselt staatiliste sklupturaalsete poosidega ja originaalis üsna kiire. Tantsitakse seda nn. poolplié´s. Oluline koht on jalalöökidel ja sõrmeasenditel – mudratel e. hastadel. Tants jaguneb laias laastus kaheks – müütilise sisuga pantomiimiks ning nn. puhtaks tantsuks. Viimane vahendab rõõmu liigutuste puhtusest ja liikumise nautimisest ning vaatajale edasiandmisest. Mudratele siin tähendusi ei omistata, küll aga on liigutuste-pooside-mudrate sooritusviis ja järgnevus üsna jäigalt kindlaks määratud. Õppimist alustataksegi puhtast tantsust.


Omast kogemusest võin öelda, et pealtnäha suhteliselt staatilised harjutused arendavad hästi nii liikuvust, koordinatsiooni kui kopsumahtu ja vastupidavust. Rüht paraneb kohe kindlasti – korraliku rühi omandamiseta pole võimalik Bharata Natyami korralikult tantsidagi. Lisaks sellele on poosid ja mudrad väga kaunid ja tegijale nauditavad. Ja veel – mu esimene õpetaja kinnitas, et selle tantsu harrastajad jäävad kauaks noorteks, pühendunutel olevat aga selle kaudu võimalus valgustusele nagu iidsete aegade templitantsijailgi..

 

Minu tantsutaustast:

Olen tantsinud alates lapsepõlvest, põhiliselt rahvatantse ning õppinud kolm aastat Rahvaloomingu Keskuse kursustel tantsujuhtimist.


Bharata Natyami õppisin alates 1984. aastast Irina Jankevitśi juures ning hiljem jätkasin treeninguid stuudiokaaslase Pille Roosi käe all. Olen õppinud veel Syed Sallaudin Pasha kursustel, Jetty Roelsi workshopil ja Tantsustuudio “Amrita” workshoppidel. Tantsisin pikka aega tantsustuudio “Amrita” koosseisus ja ka iseseisvalt ning osalesin paaris loomingulises projektis koos artistide ja näitlejatega. Käin nüüdki kutse peale aeg-ajalt väiksemates seltskondades india tantsu tutvustamas.


Olen juhendanud india tantsu gruppe Taebla Keskkoolis ja praeguses Tööstushariduskeskuses (saime tookordsel vabariiklikul ülevaatusel ka laureaadiks). Eelmise kümnendi keskel õpetasin india tantsu baasil kehatunnetust Õpetajate Maja “Väikese Printsi Akadeemia” huvikoolis.

 

Eelmisel aastakümnel õpetasin klassikalise Bharata Natyami kõrval ka nn. tantsujoogat - Bharata Natyami dünaamilisi harjutusi e. adavusid. See ei ole füüsiliselt nii pingutav kui lavatants ning võimaldab liigutusi süvendatult tunnetada, puhastada ja nautida. Paar aastat harjutasime india tantsu+jooga treeningrühmaga mujal ning seejärel kolm aastat tantsujoogaga meie stuudios. Tantsijatele kujunesid traditsiooniks lõbusad kevadised india peod kostüümide, toitude, pildistamiste ja õpitu esitamisega. 

Praegu on võimalik võtta eratunde India tantsu adavude e. dünaamiliste harjutuste õppimiseks.

 

Ühiste tantsimisteni!