JOOGA tähendab tõlkes "ühendus" või "harmoonia" – füüsilise keha ja sisemise "mina" vahel.

Joogalik elustiil ei ole seotud ühegi religiooniga nagu paljud arvavad. Kuigi pärit aastatuhandete tagusest Indiast, põhineb joogaõpetuse keskne tekst, Patandžali kirja pandud Jooga suutrad, rohkem psühholoogial kui teoloogilistel printsiipidel. Pigem on see esimene nn eneseabiraamat: õpetus, kuidas inimesed iseendaga töötades saaksid terviklikeks ja kogeksid Tõelist Mina (osa, mis eksisteerib sõltumata kehast ja vaimust) ning õpiksid nägema maailma ilma segavate filtriteta. Inimkonnas on alati püütud erinevate vahendite abil vaadata maailma selgete silmadega.

Jooga pakub vajalikku tehnoloogiat, mille abil õppida tundma iseennast ja oma keha. Samas pole see lihtsalt üks spordiala. Asanad ehk siis erinevad asendid on loomulikult kasulikud kehale ja närvisüsteemile, kuid need on vaid ettevalmistus meditatiivseteks harjutusteks ja kõrgemate vaimsete seisundite saavutamiseks.

Jooga Läänemaailma toojatest võib üheks olulisemaks lugeda meest nimega Sivananda, kes lõi jooga paremaks õpetamiseks süsteemi, mida kutsutakse "viieks printsiibiks":

-          savasana (lõdvestumine)

-          asanad (harjutused)

-          pranayama (hingamine)

-          toitumine

-          dhyana (positiivsed mõtted ja meditatsioon).

Üks tema õpilasi Swami Satchitananda oli see, kes esmakordselt 1970ndatel Woodstockis chantinguid korraldas.

(San Fransciscos elava ja töötava Anusara joogastiili õpetaja Merilin Kesküla intervjuu põhjal lühidalt joogast ja selle läände kandumisest: http://www.stiil.ee/artikkel.php?id=11471)

 

Siia võiks lisada, et rahvusvahelises Sivananda jooga ühingus hinnatakse väga Sri Vishnudevanandat, kes tõi selle joogasuuna Kanada kaudu läänemaailma.

 

Sivananda jooga kohta loe lähemalt meie alalehelt: Sivananda joogast:

http://roosikodustuudio.onepagefree.com/?id=7950&

  


 

SWAMI SIVANANDA SARASWATI

(1887 -1963)

Lõpetas meditsiinikolledzhi ning andis välja  Ambrosia  meditsiiniajakirja. 1913.a. (26) lahkus meditsiinipraksise tõttu Malaisiasse. Oli seal haiglajuhataja ning omas tählepanuväärseid ravivõimeid.

Dr. Kuppuswamy (ilmalik nimi) oli inimesena väga elurõõmus. Talle meeldis muusika, kunst, muusika, kaunis harmooniline ümbrus ja suhtlemine.

Ühe ravialuse sadhu käest saadud Sri Swami Sathcidananda raamat "Jiva Brahma Aikyam" äratas huvi vaimsete distsipliinide vastu. Ta uuris ta läbi piibli, Jeesuse eluloo ning tutvus lisaks Teosoofiaühingu väljaannetega. Üksi olles laulis matraid ja harrastas joogat.

Ajapikku hakkas  ta mõtlema maailmast eemaldumisele. Ka tundus üha mõttetum ravida inimesi, kes aina oma hädadega tagasi pöördusid. Dr. Kuppuswami leidis, et arenguks tuleks igaühel esmalt tegelda iseendaga, ta ise kaasa arvatud.

1923 a. pöördus ta Malaisiast tagasi Indiasse. 1924.a. (37) aastal jõudis Rishikeshi, kus kohtus oma õpetaja Sri Swami Visvananda Saraswatiga. Sannyasi periood. Rändmunga perioodil (Parivrajaka) külastas ta kõiki Lõuna-India tähtsamaid kohti ja kohtus oma aja kuulsaimate õpetajatega, s.h. Aurobindo ja Sri Ramana Maharishi`ga.

Rishikeshi naastes asutas 1936.a. (49) The Divine Life Society (Püha Elu) nimelise organisatsiooni, eesmärgiga levitada vaimseid teadmisi levitamine ja teenida isetult inimkonda. Lisaks erialasele allopaatilisele meditsiinile uuris ayurveda võimalusi. Pisikesest Rishikeshi dispanserist said alguse moodsad haiglad ja silmakliinik. 

1948.a. (61) algatas Jooga Vedanta Metsaülikooli. 1950.a. suundus valgustustuurile Sri Lankasse.

1958. aastal asutati Sivananda Kirjanduse Uurimise Instituut, et tõlkida Sri Sivananda arvukad kirjutised kõikidesse India keeltesse.

The Divine Life Society hõbejuubelil 1961.a. (74) luges Sivananda oma elutöö tehtuks. 14. juulil 1963.a. (76) aastal sisenes Swami Sivananda Mahasamadhisse (eneserealisatsiooni saavutanud pühaku lahkumine oma surelikust kestast) Kutiris Shivanandanagaris, Gangese ääres.

Swami Sivananda Saraswati on nimetatud India aukodanikuks.

 


 

SWAMI VISHNUDEVANDANDA

(1927 -1993)

Swami Vishnu Devananda joogani jõudmine on lugu sellest, kuidas lääne haridusega veendunud ateistist ja elukutselisest sõjaväelasest sai endalegi ootamatult swami Sivananda üks tuntumaid õpilasi ja pühendunud joogaõpetaja.

Aastal 1957.a. saatis Sivananda joogastiili looja Swami Sivananda oma esimese õpilase Swami Vishnu Devananda läände joogat tutvustama.

Swami Vishnu Devananda ehitas Kanadasse väga tagasihoidliku keskuse, milles puudus isegi dušš. Ometi hakkasid inimesed seal usinalt käima, tulid isegi jõukad inimesed, tegid seal karmajoogat ja veel maksid selle eest. See võib tunduda üllatav, kuid nad tajusid, et kuigi neil pole millestki puudust, pole nad ometi õnnelikud. Nad tunnetasid, et elus peab olema veel teisi väärtusi, mida raha eest ei saa...

Kuna tuli üha rohkem inimesi, kes tahtsid alustada vaimse arengu teed, otsustas Swami Vishnu Devananda 1969.a. alustada joogaõpetajate koolituskursusi.
See on võimalus väga intensiivseks arenguks – ühe kuu jooksul toimub iga päev kaks asanaklassi, mis aitab oma keha tundma õppida, igal hommikul ja õhtul meditatsioonid, mis aitavad oma emotsioone kontrollima õppida ja mantrate satsangid. Lisaks veel huvitavad loengud jooga olemusest, anatoomiast, filosoofiast ning karmajooga - isetud teod e. töö kasu taotlemata, mis aitab vabaneda ülemäärasest ego mõjust.

Igal aastal on võimalus sellest osa saada TTC-l (Teachers Training Course) erinevas maailma paigus. Viimasel kahel aastal on toimunud kursus ka üsna lähedal Poolas ning 2006. aastal Leedus. Isegi kui pole kavatsust õpetama hakata, on see ometi suurepärane kogemus ja investeering kogu eluks.

Sivananda jooga on klassikaline jooga, mille põhimõtted võiksid olla iga joogaõpetaja oskuste aluseks.